Physical Address

304 North Cardinal St.
Dorchester Center, MA 02124

2023 valimise tulemused

2023. aasta Eesti valimistulemuste ülevaade: analüüs ja statistika

2023. valimiste üldine ülevaade

aasta Riigikogu valimised toimusid 5. märtsil. Valimistel oli võimalik valida 101-liikmelise Riigikogu liikmeid 12 valimisringkonnas. Valimiste võitjaks tuli Reformierakond, kes kogus 31,2% häältest ja sai 37 kohta Riigikogus. Teiseks tuli EKRE, kes võitis 16,1% häältest ja 17 kohta ning kolmanda tulemuse tegi Keskerakond, saades 15,3% häältest ja 16 kohta.

Valimistel osales 610 299 inimest, mis moodustas 60,2% valimisõiguslikest kodanikest. Eelhääletamise päevi oli kokku kuus ning see toimus 27. veebruarist kuni 3. märtsini. Eelhääletamise päevadel hääletas 31,6% valijatest ehk 193 205 inimest.

Valimistulemused näitasid, et Reformierakond suutis oma positsiooni Eesti poliitikas kindlustada ning jätkata valitsusparteina. EKRE tulemus oli samuti tugev, kuid mitte nii hea kui 2019. aasta valimistel. Keskerakond kaotas oma positsiooni suurima opositsiooniparteina, kuid suutis siiski säilitada piisava toetuse, et olla oluline mängija Eesti poliitikas.

Valimistulemused näitasid ka, et Eesti poliitilises maastikus on tugevad parteid ning valijate toetus on üsna killustunud. See tähendab, et tulevikus võib olla keeruline moodustada stabiilset valitsust, kuna erinevate parteide vahel on vaja leida kompromisse ja koostöövõimalusi.

Peamised erakonnad ja nende tulemused

aasta Eesti Riigikogu valimistel osales 13 erakonda, kuid vaid 9 neist suutsid ületada 5% valimiskünnise ning pääseda parlamenti. Järgnevalt on toodud peamised erakonnad ja nende tulemused.

Reformierakond

Reformierakond saavutas valimistel suurima toetuse ning moodustas koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga valitsuskoalitsiooni. Nad said kokku 45 kohta Riigikogus, mis on 36% kõigist kohtadest.

Isamaa

Isamaa oli valimiste suurim kaotaja, kaotades kolmandiku oma kohtadest võrreldes eelmiste valimistega. Nad said kokku 29 kohta, mis on 23% kõigist kohtadest.

Keskerakond

Keskerakond kaotas ka mõned kohad, kuid suutis siiski saada 40 kohta, mis on 32% kõigist kohtadest. Nad jäid opositsiooni.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai valimistel 23 kohta, mis on 18% kõigist kohtadest. Nad jäid samuti opositsiooni.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli üks valitsuskoalitsiooni moodustajatest ning suutis saada 55 kohta, mis on 44% kõigist kohtadest.

Eesti 200

Eesti 200 oli samuti valitsuskoalitsiooni moodustaja ning sai valimistel 49 kohta, mis on 39% kõigist kohtadest.

Eestimaa Rohelised

Eestimaa Rohelised sai valimistel 24 kohta, mis on 19% kõigist kohtadest.

Parempoolsed

Parempoolsed sai valimistel 41 kohta, mis on 33% kõigist kohtadest.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sai valimistel 10 kohta, mis on 8% kõigist kohtadest.

Valimistulemuste geograafiline jaotus

Tallinn ja Harjumaa

Tallinn ja Harjumaa olid valimistel ühed olulisemad piirkonnad, kus valimistulemused mõjutasid kogu riigi tulemust. Tallinnas võitis Reformierakond, saades 41,2% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 23,4% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 13,6% häältest. Harjumaal võitis samuti Reformierakond, kogudes 38,5% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 24,2% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 13,6% häältest.

Tartu ja Tartumaa

Tartus võitis Reformierakond, saades 33,1% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 24,8% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 12,4% häältest. Tartumaal võitis samuti Reformierakond, kogudes 36,4% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 24,3% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 13,2% häältest.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal võitis Keskerakond, kogudes 32,1% häältest. Teiseks tuli EKRE, kogudes 17,5% häältest. Kolmandaks tuli Reformierakond, kes sai 16,8% häältest.

Pärnu ja Pärnumaa

Pärnus võitis Reformierakond, saades 41,1% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 22,4% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 15,9% häältest. Pärnumaal võitis samuti Reformierakond, kogudes 38,1% häältest. Teiseks tuli Keskerakond, kogudes 23,8% häältest. Kolmandaks tuli EKRE, kes sai 14,7% häältest.

Overall, Reformierakond saavutas võidu enamuses piirkondades, kuid Keskerakond säilitas oma positsiooni teisel kohal ja EKRE kolmandal kohal. Valimistulemused näitavad, et Eesti poliitiline maastik on endiselt mitmekesine ja konkurentsivõimeline.

Valimisaktiivsus ja osalusprotsent

2023. aasta Riigikogu valimistel osales 59,9% valijatest. Osalusprotsent oli kõige kõrgem Hiiu maakonnas, kus 68,9% valijatest käis hääletamas. Kõige madalam osalusprotsent oli Ida-Viru maakonnas, kus vaid 49,5% valijatest osales valimistel.

Valimisaktiivsus on oluline näitaja, mis võimaldab hinnata kodanike huvi ja osalust demokraatlikus protsessis. Kõrge valimisaktiivsus näitab, et kodanikud tunnevad end kaasatuna ja omavad usaldust valimissüsteemi vastu. Madal valimisaktiivsus võib aga tähendada, et kodanikud ei tunne end poliitilises protsessis kaasatuna või ei usalda valimissüsteemi.

Valimisaktiivsuse suurendamiseks on oluline, et poliitilised parteid ja kandidaadid suudaksid kodanikke motiveerida ja veenda oma valimisplatvormi ja programmide olulisuses. Samuti on oluline, et valimissüsteem oleks läbipaistev ja usaldusväärne, et kodanikud saaksid kindlad olla, et nende hääl loeb.

E-hääletuse tulemused ja mõju

E-hääletus on muutunud viimastel aastatel üha populaarsemaks valimisviisiks Eestis. 2023. aasta Riigikogu valimistel kasutas e-hääletust 47,6% valijatest, mis on tõus võrreldes eelmiste valimistega.

E-hääletuse tulemused olid olulised osa 2023. aasta valimistest. E-hääletuse tulemused avaldati kohe pärast valimiste lõppu ning need olid kättesaadavad kõigile huvilistele.

Alljärgnevas tabelis on toodud 2023. aasta Riigikogu valimiste e-hääletuse tulemused erakondade kaupa.

ErakondHääli kokkuHääletamisest osa võtnudHääletamisest osa võtnud protsentuaalselt
Reformierakond19063231.2%47.6%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond9796616.1%47.6%
Keskerakond7564812.4%47.6%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond6284610.3%47.6%
Eesti 200480197.9%47.6%
Isamaa427847.0%47.6%
Rohelised243554.0%47.6%
Elurikkuse Erakond173202.8%47.6%
Eesti Vabaerakond170692.8%47.6%
Erakond Eestimaa Rohelised116091.9%47.6%
Erakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei26330.4%47.6%

E-hääletusel osalenud valijate hulgas oli kõige rohkem noori ja keskealisi inimesi. Vanemate inimeste osakaal oli e-hääletusel madalam kui teistel hääletusviisidel.

E-hääletus on muutnud valimisprotsessi mugavamaks ja kiiremaks. Samas on e-hääletuse turvalisuse teema alati olnud kõneaineks. 2023. aasta valimistel esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kaebuse, millega vaidlustas Riigikogu elektrooniliste valimiste tulemused, tuginedes põhjustele, millega on rikutud elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Siiski ei leitud tõendeid selle kohta, et e-hääletuse tulemused oleksid olnud ebaõiged.

Kokkuvõttes võib öelda, et e-hääletus on muutunud oluliseks osaks Eesti valimisprotsessis. 2023. aasta Riigikogu valimiste e-hääletuse tulemused näitavad, et see on üks populaarsemaid hääletusviise ning selle kasutamine kasvab pidevalt.

Noorte ja esmakordselt hääletanute osalus

23. aasta Eesti valimistel oli noorte ja esmakordselt hääletanute osalus märkimisväärne. Noored ja esmakordselt hääletanud moodustasid suure osa valijaskonnast ning nende osalusel oli oluline mõju valimistulemustele.

Esmakordselt hääletanud noortele oli valimisprotsessi selgitamiseks korraldatud mitmeid kampaaniaid, mis aitasid neil mõista, kuidas hääletamine toimub ja miks see on oluline. Samuti oli neile loodud spetsiaalsed platvormid, mis võimaldasid neil tutvuda erinevate erakondade programmidega ning valida endale sobiv kandidaat.

Noored ja esmakordselt hääletanud olid aktiivsed ka valimispäeval. Paljud neist kasutasid võimalust hääletada eelhääletusel, et tagada oma osalus valimistel ning vältida võimalikke takistusi valimispäeval.

Allpool on toodud tabel, mis näitab noorte ja esmakordselt hääletanute osalust 2023. aasta Eesti valimistel:

VanuserühmOsalusprotsent
18-2475%
25-3468%
35-4460%

Kokkuvõttes võib öelda, et noorte ja esmakordselt hääletanute osalus oli märkimisväärne ning nende häälte mõju valimistulemustele oli oluline. Valimisprotsessi selgitamine ja noortele suunatud kampaaniad aitasid kaasa nende aktiivsusele valimistel.

Valimiste mõju poliitilisele maastikule

23. aasta Riigikogu valimiste tulemused mõjutasid oluliselt Eesti poliitilist maastikku. Allpool on toodud mõned märkimisväärsed tulemused ja nende mõju.

Reformierakonna võit

Reformierakond võitis valimised, kogudes 31,2% häältest ja saades 37 kohta Riigikogus. See tähendab, et erakond juhib valitsust ja peaminister on Kaja Kallas. Reformierakonna võit tähistab erakonna tagasitulekut pärast kaotust eelmistel valimistel ja näitab nende tugevat toetust majandusreformidele ja Euroopa Liidu lähedusele.

Keskerakonna kaotus

Keskerakond kaotas valimised, kogudes 22,8% häältest ja saades 26 kohta Riigikogus. See tähendab, et erakond on opositsioonis pärast pikka aega valitsuses olemist. Keskerakonna kaotus näitab nende raskusi erakonna sõnumi ja juhtimisega ning nende toetuse vähenemist venekeelse elanikkonna seas.

EKRE tugevus

EKRE tugevnes valimistel, kogudes 21,2% häältest ja saades 25 kohta Riigikogus. See tähendab, et erakond on jätkuvalt üks kolmest suuremast erakonnast Eestis ja neil on suur mõju poliitilisele maastikule. EKRE tugevus näitab nende toetuse kasvu rahvuskonservatiivsele platvormile ja nende vastuseisu Euroopa Liidu integratsioonile.

Muud erakonnad

Teised erakonnad, nagu Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa, kaotasid valimistel toetust ja kohti Riigikogus. See näitab nende raskusi erakonna sõnumi ja juhtimisega ning nende võimekuse vähenemist rahva usalduse võitmiseks.

Kokkuvõttes mõjutasid 2023. aasta Riigikogu valimiste tulemused oluliselt Eesti poliitilist maastikku. Reformierakonna võit tähendab majandusreformide ja Euroopa Liidu läheduse jätkumist, samal ajal kui Keskerakonna kaotus näitab nende raskusi erakonna sõnumi ja juhtimisega. EKRE tugevus näitab nende toetuse kasvu rahvuskonservatiivsele platvormile ja nende vastuseisu Euroopa Liidu integratsioonile.

Võrdlev analüüs varasemate valimistega

  1. aasta Eesti Valimistulemuste Ülevaade näitab, et võrreldes varasemate valimistega on toimunud mõningaid muutusi. Vaatamata sellele, et valimisaktiivsus on langenud, on mõned erakonnad suutnud oma positsiooni parandada, samas kui teised on kaotanud toetust.

Üks suuremaid muutusi võrreldes eelmiste valimistega on Keskerakonna toetuse vähenemine. Kui 2019. aasta valimistel sai Keskerakond 26,1% häältest, siis 2023. aasta valimistel sai erakond vaid 19,8% häältest. See tähendab, et Keskerakond kaotas 6,3 protsendipunkti.

Teisalt on Reformierakond suutnud oma positsiooni parandada. Kui 2019. aastal sai Reformierakond 28,9% häältest, siis 2023. aasta valimistel sai erakond 31,9% häältest. See tähendab, et Reformierakond suurendas oma toetust 3 protsendipunkti võrra.

Samuti on EKRE suutnud oma toetust suurendada. Kui 2019. aasta valimistel sai EKRE 17,8% häältest, siis 2023. aasta valimistel sai erakond 20,1% häältest. See tähendab, et EKRE suurendas oma toetust 2,3 protsendipunkti võrra.

Need muutused näitavad, et Eesti poliitiline maastik on pidevas muutumises ning erakonnad peavad oma platvormi ja sõnumit pidevalt ajakohastama, et säilitada või suurendada oma toetust.

Rahvusvaheline reaktsioon Eesti valimistulemustele

Eesti 2023. aasta Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisel tervitasid rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid tulemusi. Siin on mõned kommentaarid:

  • Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen väljendas oma õnnitlusi Eesti rahvale ja uuele valitsusele Reformierakonna juhtimisel ning kinnitas, et EL on valmis jätkama tihedat koostööd Eestiga.
  • USA suursaadik Eestis Jeffery Ross Gunter ütles, et USA valitsus jälgis valimisi hoolikalt ning on valmis jätkama tihedat koostööd Eestiga, et tugevdada nende kahe riigi vahelisi suhteid.
  • Venemaa välisministeerium väljendas muret Eesti valimistulemuste pärast ning väljendas lootust, et uus valitsus jätkab juba kehtivate lepingute täitmist ja suhtlemist Venemaaga.
  • NATO peasekretär Jens Stoltenberg õnnitles Eestit edukate valimiste puhul ning kinnitas, et Eesti on oluline liitlane NATO-s ning NATO on valmis jätkama koostööd Eestiga.

Üldiselt väljendasid rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid oma toetust Eestile ning olid valmis jätkama tihedat koostööd uue valitsusega.

  1. aasta Eesti valimistulemused pakkusid huvitavaid vaatepunkte nii poliitilise maastiku kui ka valijate eelistuste osas. Kuna minu viimane teadmiste uuendus oli aprillis 2023, siis käsitleksin oma ülevaates seda perioodi kuni minu teadmiste viimase uuenduseni.

2023. aasta Eesti valimistulemuste ülevaade

Eesti valimistulemused peegeldavad sageli nii kohalikke kui ka laiemaid Euroopa ja globaalseid trende. 2023. aasta valimised olid selles mõttes erilised, kuna need toimusid ajal, mil paljud riigid olid veel COVID-19 pandeemia mõjudest taastumas. Samuti mängis olulist rolli ülemaailmne poliitiline ja majanduslik kliima.

Olulised parteid ja tulemused

Eesti poliitiline maastik on traditsiooniliselt mitmekesine, kus võistlevad mitmed parteid. 2023. aasta valimistel osalesid peamised poliitilised jõud nagu Reformierakond, Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning mitmed teised väiksemad parteid ja liikumised.

Valimiste põhiteemad

Valimiste peamised teemad kajastasid ühiskonna muresid ja ootusi. Nende hulka kuulusid majanduse taastumine pandeemia mõjudest, keskkonnapoliitika, hariduse ja tervishoiu küsimused ning rahvuslik julgeolek. Samuti oli oluline teema digitaalse innovatsiooni jätkamine, milles Eesti on maailmas tuntud liider.

Valimistulemuste mõju

Valimistulemused mõjutasid oluliselt poliitilist maastikku Eestis. Uus valitsuskoalitsioon ja selle poliitilised prioriteedid said olema määravaks teguriks Eesti poliitikas järgnevatel aastatel. Lisaks sellele peegeldasid tulemused valijate muutuvaid eelistusi ja suhtumist erinevatesse poliitilistesse küsimustesse.

Kokkuvõte

Eesti valimistulemused olid oluline peegeldus ühiskonna hetkeseisust ja tulevikusuundadest. Valimistulemuste põhjalik analüüs annab võimaluse mõista paremini poliitilisi trende, valijate eelistusi ja ühiskondlike muutuste dünaamikat Eestis.