Riigikogu valimised 2023

2023. aasta riigikogu valimised oli väga oodatud poliitiline sündmus, kujundamaks Eesti tulevikku. Käesolevas artiklis käsitleme nende valimiste tähtsust, uurime kaasatud suuremaid erakondi ja kandidaate, arutame valimisprotsessi ning tõstame esile tulemused. Kuna Eesti on oma poliitilisel maastikul otsustava tähtsusega punktis, oli nendel valimistel langetatavatel otsustel kaugeleulatuvad tagajärjed. Niisiis, alustame ja teeme selgeks 2023. aasta Riigikogu valimiste keerukuse.

Ajalooline kontekst: Eesti poliitilise süsteemi mõistmine

Eesti on parlamentaarne vabariik, kus riigikogul ehk ühekojalisel parlamendil on oluline võim. Parlament koosneb 101 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks. Antud valimiste mõistmisel on ülioluline ajaloolise konteksti ja Eesti poliitilise süsteemi toimimise mõistmine.

Põhiprobleemid

2023. aasta Riigikogu valimised keerlevad oluliste küsimuste ümber, millel on otsene mõju riigi tulevikule. Mõned põhiprobleemid, mis valimisdiskursuses domineerivad, on järgmised:

• Majandus ja töökohtade loomine
• ELi ja NATO liikmelisus
• Sotsiaalne heaolu ja sissetulekute ebavõrdsus
• Riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika
• Keskkonnasäästlikkus

Suuremad erakonnad

Eestis on elujõuline mitmeparteisüsteem, kus parlamendikohtade pärast konkureerivad mitmed parteid. 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel osalevate silmapaistvate erakondade hulka kuuluvad:

Reformierakond

Reformierakond on olnud Eesti poliitikas võtmetegija alates selle asutamisest 1994. aastal. Liberaalse poliitika poolest tuntud erakond on kuulunud mitmesse valitsuskoalitsiooni ning omab märkimisväärset valijaskonda.

Keskerakond

Keskerakond on traditsiooniliselt nautinud Eesti venekeelse vähemusrahvuse poolehoidu. Keskendudes sotsiaalsele heaolule ja vähemusrühmade õigustele, on erakond olnud pidevalt üks suurimaid poliitilisi jõude riigis.

Isamaa

Isamaa rõhutab konservatiivseid väärtusi ja rahvuslikku julgeolekut. See on olnud osa erinevatest valitsuskoalitsioonidest ja pöördub valijate poole, kes otsivad traditsioonilisemat ja patriootlikumat lähenemist valitsemisele.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsiaaldemokraatlik Erakond võitleb sotsiaalse õigluse, töötajate õiguste ja progressiivse poliitika eest. Keskendudes sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele ja tugeva sotsiaalse turvavõrgu loomisele, keskendub partei sotsiaalküsimuste pärast mures olevatele valijatele.

EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)

EKRE, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, on viimastel aastatel tuntust kogunud parempopulistlik erakond. Erakond keskendub rahvuslikule poliitikale, rõhutades Eesti kultuuri, traditsiooniliste väärtuste ja suveräänsuse kaitset. EKRE on olnud tuntud oma tugeva immigratsioonivastase hoiaku ja vastuseisu poolest globalistlikele tendentsidele. See on meeldinud valijatele, kes tunnevad end tõrjutuna või peavoolupoliitikaga rahulolematuna.

Kes võitis valimised?

Reformierakond tõusis 2023. aasta riigikogu valimiste võitjaks. Kaja Kallase juhitud erakond saavutas riigikogus kõige rohkem kohti, positsioneerides sellega Kallase potentsiaalse kandidaadina Eesti peaministri rolli, mille ta ka sai.

Reformierakonna võit andis tunnistust nende poliitikast ja suutlikkusest valijatele vastukaja tekitada. Nende platvorm rõhutas majanduse liberaliseerimist, Euroopa Liitu toetavaid seisukohti ja tulevikku vaatavat visiooni Eesti arengust.

Valimistulemuste tagajärjed

Reformierakonna võit 2023. aasta Riigikogu valimistel mõjutab oluliselt Eesti poliitilist maastikku ja poliitikasuunda. Juhterakonnana said nad võimaluse moodustada koalitsioonivalitsus, pidada läbirääkimisi liitude üle ja kujundada riigi edasist tegevuskava.

Valimistulemus näitab ka seda, et valijad pooldavad Reformierakonna poliitikat, tuues esile soovi majanduskasvu, tihedama lõimumise järele Euroopa Liiduga ja edumeelsete reformide järele erinevates sektorites. Uue valitsuse ülesandeks on tegeleda Eesti ees seisvate pakiliste probleemidega, nagu majandusareng, sotsiaalhoolekanne, riigi julgeolek ja keskkonnasäästlikkus.

Valimised 2023 kandidaadid

Kokku oli valimistel 968 kandidaati. Järgnevalt anname ülevaate mõnest tähelepanuväärsemast kandidaadist.

Kaja Kallas

Reformierakonna juht Kaja Kallas on Eesti poliitikas silmapaistev tegelane. Hääletamise tulemusena sai temast Eesti esimene naispeaminister. Kallas on tuntud oma EL-meelse hoiaku ja majanduse liberaliseerimispoliitika poolest.

Jüri Ratas

Keskerakonna juht Jüri Ratas on staažikas poliitik, kes on varem töötanud ka Eesti peaministrina. Ratas keskendub Eesti venekeelse elanikkonna huvide esindamisele ja ühiskonna sidususe eest seismisele.

Helir-Valdor Seeder

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder on Eesti poliitikas lugupeetud tegelane. Seeder rõhutab rahvuslikku julgeolekut ja konservatiivsust, pöördudes valijate poole, kes seavad esikohale Eesti suveräänsust ja traditsioonilisi väärtusi.

Mart Helme

Mart Helme on Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) esindav silmapaistev kandidaat. EKRE võtmeisikuna pooldab Helme natsionalistlikku poliitikat ning astub tugevalt globalismi ja immigratsiooni vastu. Ta on pälvinud märkimisväärset tähelepanu ja toetust valijatelt, kes joonduvad erakonna konservatiivsete ja euroskeptiliste väärtustega.

Valimised 2023 tulemused

Valijate osalus hääletamisel oli sel korral rekordiliselt suur. Kõige vähem hääletanuid oli Ida-Viru maakonnast ning sealsetest valijatest käis hääletamas 53,1%. Suurim hääletajate arv oli Rapla maakonnas, kus valijatest käis hääletamas 77,6%.

Kokku käis hääletamas üle 610 000 inimese. Järgnevalt on välja toodud häälte jagunemine ja mandaatide arv:

• Eesti Reformierakond 31,2% ja 37 mandaati;
• EKRE 16,1% ja 17 mandaati;
• Eesti Keskerakond 15,3% ja 16 mandaati;
• Erakond Eesti 200 13,3% ja 14 mandaati;
• Sotisaaldemokraatlik Erakond 9,3% ja 9 mandaati;
• Isamaa Erakond 8,2% ja 8 mandaati.

Alla 5% künnise jäid veel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 2,4%-ga, Erakond Parempoolsed 2,3%-ga, Üksikkandidaadid 1%-ga ja Erakond Eestimaa Rohelised 1%-ga.