Kuidas valida family office’it?

Jõukuse kasvades muutub finantsjuhtimine kummalisel kombel korraga lihtsamaks ja keerulisemaks. Lihtsamaks, sest raha on rohkem, valikuid rohkem, võimalusi rohkem. Keerulisemaks, sest vara võib jaguneda erinevate riikide, maksurežiimide ja nõustajate vahel ja keegi peab need killud tervikuks kokku panema. Just seetõttu tekib paljudel jõukatel peredel varem või hiljem küsimus, kas ja millist family office’it valida.

Miks eraldi nõustajatest enam ei piisa?

Tihtipeale on nii, et pank haldab investeeringuid, nõustaja tegeleb maksudega, jurist koostab pärandusplaani ja keegi neist ei näe tervikpilti. Iga osapool lahendab mõistatusest oma tükikest, aga mitte keegi ei koordineeri neid omavahel. Kui maksustrateegia muutub, ei pruugi see info investeerimisnõustajani kohe jõuda ja kui investeerimisportfell muutub, ei jõua see info alati pärandusplaani koostajani.

Family office lahendab just seda probleemi. Selle põhiolemus ei ole ükski üksik teenus, vaid pigem koordineerimise osa. Family office toob kokku kõik eraldiseisvad liikuvad osad ja hoiab need üheskoos loogiliselt toimimas.

Mida valimisel vaadata?

Enamik inimesi mõtleb family office’it valides kohe raha peale, kui suur peab varasumma olema, et selline lahendus üldse kõne alla tuleks. Tegelikult loeb rahaasjade keerukus rohkem kui see number ise. Ettevõtja, kes on müünud oma firma ja omab nüüd vara mitmes riigis, mitmes valuutas ja mitme maksukohustusega, vajab koordineerimist isegi siis, kui summa iseenesest pole kõige suurem. Tal võib olla kinnisvara kolmes riigis, osalus kahes idufirmas, mõned pärandatud väärtpaberid ja pension, mis kõik talitavad erinevate reeglite järgi. Ükski neist üksustest pole eraldi keeruline. Koos on need aga korralik peavalu.

Seepärast ei ole esimene tegelik küsimus “kui palju raha on”, vaid “kui palju liikuvaid osi on”. Kas vara asub mitmes riigis? Kas peres on mitu põlvkonda, kellel on raha suhtes erinev vaade? Kas lähiaastatel on plaanis suuremaid muutusi, näiteks ettevõtte müük, pärandi üleandmine, kolimine teise riiki?

Kui vastus rohkem kui ühele neist on jah, siis on keerukus juba olemas, sõltumata sellest, kas kontol on kaks miljonit või kakskümmend.

Single-family vs multi-family lahendus

Edasi tuleb mõelda, kas luua täielikult oma pere jaoks mõeldud struktuur, või liituda multi-family office’iga, mis teenindab mitut peret korraga. Ainult ühele perele mõeldud lahendus ehk single-family office annab maksimaalse privaatsuse ja kohandatavuse, aga nõuab ka suuremat mahtu, et püsikulusid õigustada. Mitut peret teenindav variant jagab kulusid mitme pere vahel ja toob kaasa nõustajaskonna laiema kogemuste pagasi, sest sama meeskond töötab paralleelselt mitme erineva perekonna keeruliste olukordadega.

Kumbki pole otseselt parem või halvem variant. Valik sõltub sellest, kui palju privaatsust ja kontrolli soovitakse versus kui palju kulude jagamine ja laiem kogemus on perele oluline. Perele, kelle olukord on suhteliselt lihtne, aga siiski mitme riigi ja varaliigi ulatuses, sobib üldiselt hästi mitut peret teenindav lahendus, sest see annab juurdepääsu meeskonnale, kes on sarnaseid olukordi juba korduvalt näinud.

Millele veel tähelepanu pöörata?

Peale koordineerimise ja struktuuri valiku tasub vaadata, milliseid valdkondi konkreetne family office tegelikult katab. Mõni keskendub peamiselt investeerimisele ja päranduse planeerimisele. Teine pakub laiemat teenust koos nendega, näiteks järgmise põlvkonna finantsharimist, isegi pere igapäevaste asjade korraldamist.

Valides lihtsama variandi, võib tekkida probleem siis, kui peres keegi ootamatult sureb ja pole loodud kindlat süsteemi, kes ja kuidas pärast lähedase surma vara edasi haldab.

Tasustamine on omaette teema. Kas family office teenib tasu protsendina hallatavast varast, fikseeritud tasuna või mõlema kombinatsioonina? Protsendipõhine tasu tundub esmapilgul õiglane, aga see kasvab koos varaga, isegi kui tegelik töömaht ei kasva samas tempos.

Pikaajaline planeerimine on samuti oluline

Hea family office ei tegele ainult tänase päeva investeeringutega.

Perekonna juhtimisstruktuur ehk kuidas erinevad pereliikmed otsustes osalevad ja kuidas vara järgmisele põlvkonnale üle antakse, on sama oluline kui investeerimisstrateegia ise. See kõlab abstraktsena, kuni jõuab kätte hetk, mil esimene põlvkond enam ise otsuseid teha ei saa ja järgmine põlvkond ei tea, kes vastutab mille eest või hullemal juhul, mida üldse teha.

Hea sisemine kord eeldab selget kokkulepet selle üle, kes, millal, millises ulatuses otsustab. Kuidas lahendatakse erimeelsused, kui kaks õde-venda tahavad varaga vastupidist teha? Kuidas valmistatakse noorem põlvkond ette, mitte ainult raha kasutama, vaid seda ka mõistlikult haldama?

Kui vara on hästi kasvatatud, aga üleminek järgmisele põlvkonnale kulgeb konfliktide ja segadusega, võib see lõppeda sellega, et vara hakkab vähenema.

Küsimused, mida esimesel kohtumisel küsida

Enne lõpliku valiku tegemist tasub esitada konkreetsele family office’ile mõned küsimused. Kui paljude sarnase profiiliga peredega nad hetkel töötavad? Millised on nende tugevused, ja kas nad keskenduvad rohkem investeerimise, maksude, pärandusplaneerimise või perekonna juhtimise poolele? Kuidas nad koordineerivad koostööd olemasolevate nõustajatega, kui pere soovib ka neid protsessis sees hoida? Kuidas nad käsitlevad olukorda, kus pereliikmetel on erinevad ootused ja huvid?

Kuidas otsust teha?

Enne valiku tegemist tasub kirja panna, millised osad hetkel eraldi ja koordineerimata on. Kas maksunõustaja teab, mida investeerimisnõustaja teeb? Kas pärandusplaan arvestab kõigi varade ja riikidega, kus vara asub? Kui vastus on “ei tea” või “pole kindel”, on see selge märk, et koordineeritud lahendus annaks rohkem väärtust kui veel üks eraldiseisev nõustaja.

Sama oluline on aus enesehinnang selle kohta, kui palju kontrolli soovitakse ise säilitada, ja kui palju ollakse valmis usaldama ühele partnerile. Family office töötab kõige paremini siis, kui usaldus on olemas mõlemal poolel.

Kui soovid family office’ite teemasse sügavamalt sisse vaadata, leiad pikema käsitluse Skaala blogist, artiklist “Mis on family office teenused”. See avab teema tervikuna, alates family office’i tekkeloost kuni selleni, miks koordineerimine on kõige olulisem otsustusfaktor.

Skaala on Eesti investeerimisfirma, mille juured ulatuvad 2005. aastasse, mil Taavet Hinrikus, Skype’i esimene töötaja, hakkas oma varaseid investeeringuid ühe struktuuri alla koondama. Temaga liitus Sten Tamkivi, kes tundis Hinrikust samuti Skype’i ajast, ja koos ehitasid nad Taavet+Sten platvormi, mis 2024. aasta lõpus sai uue nime, Skaala. Ettevõtte portfell ulatub erakapitalist ja reaalvarast kuni mõjuinvesteeringuteni üle maailma, ning nende tegevust juhib neli põhimõtet: mastaap, uudishimu, julgus ja seotus.