Kas palgaline finantsjuht või väline CFO teenus?

Kasvava ettevõtte omanik jõuab varem või hiljem küsimuseni, kas palgata täiskohaga finantsjuht või osta sama töö sisse teenusena. Vale valik maksab kätte kahel moel. Kas maksad töökoha eest, mida töömaht ei õigusta, või jääd liiga vähese toega just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.

Mille vahel valik käib

Täiskohaga finantsjuht on iga päev ettevõttes kohal. Ta tunneb ettevõtte sisekultuuri ja saab otsustes osaleda kohe, kui need lauale jõuavad. Väline finantsjuhi teenus annab sama valdkonna oskusteabe paindlikumas vormis: tunnipõhise koostöö, projektitöö või pikaajalise püsikliendilepinguna.

Kumb variant on üldiselt parem, pole mõtet küsida. Küsi, kumb sobib ettevõtte praeguse seisuga.

Millal tasub palgata täiskohaga finantsjuht?

Siis, kui finantstööd on juba nii palju, et üks inimene oleks sellega iga päev hõivatud. Teine põhjus on pidev kohalolek. Mõnes ettevõttes tuleb igapäevaseid otsuseid teha kiiresti ja finantsjuht peab nende juures olema.

Miinus on püsiv kulu. Palk, tarkvara ja muud kulud jooksevad ka neil kuudel, mil töömaht neid ei õigusta. Aega võtab ka õige inimese otsimine, sest head finantsjuhti ei ole tööturult alati lihtne leida.

Millal piisab välisest teenusest?

Ettevõttele, mis kasvab, aga pole veel suur, on väline finantsjuhi teenus tihti mõistlikum valik. Oskusteave on samal tasemel, kuid sa ei pea kohe looma täiskohta, mille jaoks tööd esialgu ei jätku.

Kellele see eriti sobib? Ettevõttele, kes vajab osakoormusega finantsjuhtimist, paremat aruandlust ja andmekvaliteeti või finantsriskide tõhusat maandamist, aga ei taha selle pärast kohe uut sisemist struktuuri ehitada. Väline finantsjuht toob kaasa ka laiema kogemuse. Üks inimene või meeskond töötab tavaliselt korraga mitme eri valdkonna ettevõttega, nii et nende lahendused on mitmel pool juba proovile pandud.

Kaks lähedast küsimust: kui vajad esialgu ainult raamatupidamist, vaata raamatupidaja valiku juhendit, ja kui küsimus on pere vara, mitte ettevõtte raha, loe family office’i juhendit.

Kolm küsimust enne otsust

1. Kui suur on igapäevase finantstöö tegelik maht praegu?
2. Kas ettevõte vajab inimest, kes on iga päev füüsiliselt kohal, või piisab regulaarsest koostööst kokkulepitud ajal?
3. Kas eelarve kannab välja täiskohaga palga ja sellega kaasnevad kulud või on paindlikum lahendus praegu rahaliselt mõistlikum?

Otsustab see, kui palju finantsjuhtimist ettevõte praegu tegelikult vajab. Ettevõtte suurus üksi seda ei ütle.

Paljud ettevõtted alustavad välisest teenusest ja liiguvad täiskohaga rolli poole alles siis, kui maht seda selgelt nõuab. See tee on turvalisem. Vastupidi minnes võib juhtuda, et liiga vara palgatud täiskohaga töötajal ei ole tegelikult piisavalt tööd.

Näide: käive kasvas, otsustamine jäi samaks

Kujuta ette kasvavat ettevõtet, mille käive on aastaga kahekordistunud. Finantsotsuseid tehakse seal ikka nii nagu kahe aasta eest, vahel lihtsalt tunde järgi, sest selget pilti pole. Omanik märkab, et suuremad otsused venivad: keegi ei oska öelda, kuidas need rahavooge mõjutavad.

Täiskohaga finantsjuht ei pea sellises olukorras olema esimene samm. Enamasti piisab mõnekuisest koostööst välise finantsjuhiga, kes aitab luua esimesed korralikud prognoosid ja aruandluse ülesehituse. Kui see töö on tehtud ja maht kasvab veelgi, on juba palju selgem, kas ja millal täiskohaga roll end ära tasub.

Üks teenusepakkuja Eestis

Välist finantsjuhi teenust osutab Eestis näiteks Grow Finance, raamatupidamis- ja finantsteenuste ettevõte, mille kliendid on kasvavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Samast ettevõttest saab tellida raamatupidamise ja maksunõustamise, aga ka finantsjuhtimise, ärianalüütika ja kapitali kaasamise. Nende finantsjuhi teenus on mõeldud ettevõttele, kes vajab strateegilist finantsabi parajasti vajalikus mahus ega taha veel täiskohaga finantsjuhti palgata.